Pärmil põhinev rakuvabrik aitab muuta puidusodi väärt kemikaalideks

Ainuüksi Eesti saetööstustes tekib praegu igal aastal tuhandeid tonne puiduprügi, mis paremal juhul sooja ammutamiseks ahju aetakse. Raiskamist aitaks vähendada pärmil põhineva rakuvabrikud, mille arendamisega tegelevad ka Eesti teadlased, kirjutatakse Novaatoris.

„Üle maailma ja Eestis on suur probleem selles, et meil jääb üle väga palju puidujäätmeid. Need lähevad ahju, mis pole keskkonnasõbralik töötlemine, aga meie otsime võimalust, kuidas seda kasulikuks muuta,“ selgitas Tartu Ülikooli mikrobioloogia kaasprofessor Ilona Faustova saates „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“.

Näiteks töödeldakse Eestis igal aastal 15 miljoni tihumeetri jagu puitu. Ainuüksi saetööstuses lõpetab jäätmena pea 45 protsenti sinna jõudnud materjalist. Samas saaks sünteetilise bioloogia abil noppida jäätmetest välja need ained, millest saaks valmistada midagi palju väärtuslikumat.

„Võib-olla see kõlab naljakalt või üllatavalt, aga puidus leiduv tselluloos sarnaneb suuresti lauasuhkrule. Need koosnevad lõppkokkuvõttes samast molekulist, aga on lihtsalt erinevat moodi kokku pandud. Meid huvitab puidusuhkur just seetõttu, et saame kasutada seda rakuvabrikute toiduks ehk saame tööta sellest puidust väärtuslikke aineid, kemikaale,“ märkis Tartu Ülikooli süsteemibioloogia teadur Rait Kivi. Mida rohkem kemikaale niimoodi toodetaks, seda vähem peaks kasutama selleks naftat.

Näiteks toodavad juba loodud pärmiseentel põhinevad rakuvabrikud beetakaroteeni. Samuti teevad Tartu teadlased katseid pärmidega, mille elutegevuse käigus tekib plasti monomeere, millest saab omakorda kokku panna juba harjumuspärast plasti.

„Selleks, et rakuvabrik toodaks hästi, peab teda natuke mudima. Meie labor töötabki välja ühte mudimistehnikat, mille abil me loodetavasti suudame need vabrikud tõenäoliselt efektiivsemalt tööle ehk nad toodaksid etteantud suhkrust rohkem seda kasulikku ainet,“ lisas Kivi.

Kuigi puidutööstuse jääkidest malaariravimi või liimi sünteesimine tundub tõeline ulme, on maailmas laiemalt loodud juba sadu kui mitte tuhandeid rakuvabrikuid. Teadlased näevad neis keskkonnasõbraliku tootmise võtit.

„Tahaks loota, et need muutuvad sama tavaliseks kui näiteks mööblitööstus või põllumajandusettevõtted ehk ilmselt on võimalik rakuvabrikutega toota väga palju erinevaid materjale ja tooteid. Usun, et nende kasutamine leiab üha enam rakendust,“ sõnas Rait Kivi.

ETV uus saatesari „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“ keskendub Eesti toimuvale teadus- ja arendustegevusele, mille fookuses on ressursside väärindamine.

Vaata samast sarjast lisaks:

Kalle Kirsimäe: Haruldasi muldmetalle tasub jahtida põhimaavara kaevandades
Tartu Ülikooli teadlaste abil võib hapuvadak peagi seaküna asemel inimeste toidulauale jõuda
Ahju aetav ligniin tõotab keemiatööstuses naftat asendada
Väike bakter muudab Eesti tööstusjäätmed rõivaste lähteaineks
Geoloogid tulevikutehnoloogia ehituskividest ja sellest, miks peaks Eesti aluskorda uurima.
Kuidas biomassist vastupidavat ja samas keskkonnasäästlikku bioplasti valmistada?