Eesti energia- ja liikuvusekspertide seas valitseb üksmeel selliste rohepöörde meetmete suhtes, mis olemasolevaid süsteeme üksnes lihvivad. Laiemateks muutusteks on need aga tõenäoliselt ebapiisavad.
Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessori Kati Orru eestvedamisel ilmus kriisisotsioloogia tippajakirja International Journal of Disaster Risk Reduction eriväljaanne.
18.–21. juulil toimub Tallinnas 14. rahvusvaheline ordoviitsiumi sümpoosion („14th International Symposium on the Ordovician System“), mille keskmes on Maa ja elu mitmesaja miljoni aasta tagune arengulugu ning selle mõju tänapäevase keskkonna kujunemisele.
Valminud personaalmeditsiini IT-taristu võimaldab Eesti arstidel ja õdedele kasutusele võtta geeniandmed, et ennetada haigusi ja leida inimesele sobivaim raviplaan.
Ülo Mander pälvis Euroopa Teadusnõukogu juhtiva tippteadlase grandi, et uurida N2O ringet, selle seoseid üleilmsete kliimamuutustega ja maakasutusviise, mis aitaks selle teket tulevikus pidurdada.
Genoomika instituudi teadlased viivad läbi valguse uuringut, et hinnata valguse mõju inimeste tervisele. Teadmised aitavad tulevikus planeerida tervisesõbralikumat ja kestlikumat linnavalgustust.
Vale terminikasutus võib mõjuda poliitiliselt uinutavalt ja luua illusiooni, et tehakse tegelikkusest rohkem, kirjutab Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühisõppekava magistrant Mariliis Kolk.